Juniper

kattai, kadajas, kadarik, kõtai

Kadakas on tuntud nii ravi. ja ilutaimena kui tugeva ja tiheda puidu allikana, millest saab vastupidavaid esemeid. Vaatamata tagasihoidlikumale välimusele, ont kadakas väga kasulik põõsas. Metsamaastikul sulandub kadakas enamsasti märkamatult ümbrusesse. Seevastu saartel ja rannikualadel on teda raske mitte märgata. Kadakapuidust esemetel on mõnus nina paitav aroom.

Kadakas on kaunis higihaljas põõsas ümarateja püramiidjate vormidega. Kadakas suudab kasvada edukaltsaarte vaesel pinnal, talub karme meretuuli ja torme.

Kadakas on tugeva antiseptilise olekuga, mistõttu meie esivanemad kasutasid kadakaoksi puunõude puhastamisel – oksad nõusse tuline vesi peale – mõneks ajaks seisma.

Kadakasuits peletas majast välja haigust tekitavad bakterid ja kurjad vaimud. Kasutati marjadega oksi – igale kadakamarjale on loodus kinkinud ristikese.

Isegi õlletegemise juures oli kadakas hädavajalik, andes keelkastele mõnusa meki.

Kadakamari – õun sisaldab kõiki eluks vajalikke vitamiine ja mineraale. Taimetargad soovitavad süüa päevas 5-6 kadakamarja ja eriti talvisel ajal.

Puit on kadakal tihe, vastupidav. Esiisad meisterdasid kadakst paljut eluks hädapärast – ree jalaseid, labidavarsi, tünne, vitsikuid, toope, võikarpe.

Ka täna on kadaks erakordselt väärtuslik käsitööpuid – heade meistrite käes valmivad uhked õlletoobid, anumad toiduainetele, kõikvõimalikud köögiriistad, kuumaalused jne. Kui paned kuuma anuma kadaksele aluseletäitub ruum hetkega erilise aroomiga.

Kadakamarjad

Kadakamari on maitselt algul magusvürtsikas, pärast vaiguselt kibe. Marju aga ka noori okkaid kasutatakse nii meditsiinis kui kulinaarias, aga isegi lõngade värvimiseks, kus sõltuvalt peitsist saadakse kas hall, roheline, kollane või pruun värv. Immunsusüsteemi tugevdamiseks soovitatakse iga päev süüa mõni kadakamari.

Kadakamarju tarvitatud neeru-, põie-, soole- ja maohädade korral, ka söögiisu tõstmiseks. Tavaliselt valmistatakse marjadest teed. Kadakamarjad sisaldavad kuni 20% suhkruid, 20% tselluloosi ning vähesel määral eeterlikke õlisid, C-vitamiini ja mineraalaineid.

Rahvameditsiinis kasutati kadakamarju higistama ajava vahendina ning reuma raviks.

Kadakamarju võib kasutada ka täiendusena paljudes toitudes. Kadkas annab eksootilise maitsevarjundi erinevatele marinaadidele. Hästi sobib kadakamarja kasutada ka praetud linnu- ja loomaliha maitsestamisel. Köögiviljadest on kadakamarjad heaks vürtsiks punasele kapsale, punapeedile, kurkide, kõrvitsa, tomati, füüsali, peedi marineerimisel.

Kadakaõli

Väga kasuliks aineks on kadakaõli, mida saab okastest ja puidust. Kadakaõli on tugev antiseptik, ergutab ja tugevdab närve, leevendab külmetushaigusi, desinfitseerib õhku, toniseerib, leevendab reumavalusid, soodustab jääkainete eraldumist kudedest, stimuleerib vereringet, alandab veresuhkru taset, leevendab aknet ning desinfitseerib nahka ja nahahaavu.

Kui kadakaokstele valada saunas peale keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu.

Linnupidajad võivad peenestatud okkaid kasutada linnusöödana, kuna need sisaldavad palju vitamiine. (Eriti vitamiinirikkad on noored kadakaokkad.)

Kadakapuit on väga ilusa tekstuuriga ja tihedate aastarõngastega ning väga meeldiva lõhnaga. Kadask on sitke ja keskmise tihedusega 550–650 kg/m³. Lülipuit on hallikas- kuni punakaspruun, maltspuit on kitsas ja valkjas.

Kuigi puude väikse kasvu tõttu ei ole kadakal ehituspuiduna eriti suurt majanduslikku tähtsust, tarvitatakse teda tisleritöödel, muusikainstrumentide, suveniiride, väiksemate tarbeesemete jms valmistamisel puidu hinnaliste omaduste tõttu.

Kadaka aastarõngad on käänulised ja hästi märgatavad kõigis lõigetes. Aastarõnga varane osa läheb järsult üle hiliseks osaks, mis on vähearenenud. Vaigukäike ei ole.

Kadakapuidul on üldiselt head mehaanilised omadused, mistõttu sobib hästi kästööesemete valmistamiseks.

Kadakas tarbeesemed on tänu puidu omadustele väga vastupidavad. Nii on kadaks ideaalne kööginõude ja söögiriistade valmistamiseks. Samuti on kadakas mõnus aroomiga, eriti hästi on seda tunda kuumaaluste peal, kui sellele asetada äsja pliidilt võetud pott või pann.